Vaba Tarkvara

Kõigile on teada, et monopolid on tarbija poolt vaadatuna äärmiselt halvad ja valikuvabadust piiravad. Majanduses olevaid monopole võib võrrelda diktatuuridega poliitika maastikul. Samas tuleb tunnistada, et maailma (tehnika)areng on eriti tormiliselt toimuinud just läbi monopolide (diktatuuride) tekkimise.

Vabal turul ettevõte peab väga oluliselt pingutama, edendama oma toodet, tegema parimat müügitööd ning oskama targalt nügida konkurente, et saavutada turul monopoolne seisund. Kuid monopoliks saades hakkab protsess liikuma vastas suunas. Oma monopoolset toodet enam nii jõuliselt ei arendadata, pigem suunatakse raha veel paremale (ahistavale)  müügitööle ning tarbijale hakatakse seadma oma poolseid karme tingimusi (eelkõige hinda), mille eesmärk on teenida vaid suuremat kasumit ja vältida konkurentide tekkimise võimalust.

Sarnaselt on arenenud viimase 20 aasta jooksul ka IT maailm. Ilma Bill Gate’si ja tema meeskonna meeletu arendustööta oleks meie praegune laua- ja sülearvutite areng mingil hoopis teisel (madalamal) tasemel. Kuidagi vähendamata nende meeste üldist panust kogu IT maailma arengusse, hakkasid nad mingil hetkel enam tähelepanu pöörama monopoolse seisundi saavutamisele. Vähem või rohkem kavalate nippidega kõrvaldati kõik suuremad konkurendid, mille järel suunduti korporatiivsele kasumi suurendamisele. Viimase kümne aasta arendus on suunatud olnud kasutajamugavuse suurendamisele tohutu ressursimahukuse arvelt. Uut funktsionaalsust on suhteliselt vähe lisandunud. Samas lastakse välja aina uusi versioone tarkvarast, mis nõuavad uusi litsentistasusid ja mis veelgi hullem, uut riistvara. Tekivad täiendavad probleemid sobimatusest olemasoleva riist- ja tarkvaraga, mis viib kogu senise varustuse välja vahetamiseni. See on raiskamise super näide. Seadmed ja tarkvara mis oleks võinud töötada veel pikalt, tuleb välja vahetada, kuna uus versioon mingist alamosast enam ei sobi olemasolevaga.

Õnneks on Windowsi meestele juba ammusest ajas konkurentsi pakkunud Maci mehed, kes on teinud samuti tohutu arenduse ja töötanud välja oma analoogse tootesarja. Nende püüdlused on aina enam hakanud vilja kandma ja osakaal turul kasvab pidevalt ja tõusvas joones. Kuid ka nende meeste tegelik eesmärk on saavutada turul liidri koht ja võimalusel konkurendid eemaldada. Praegust kahe suure heitlust võiks poliitikas võrrelda kahe partei süsteemiga, kus turgu (maailma) valitsevad vaid kaks jõudu. See on parem kui monopol (diktatuur), kuid mitte veel täilik demokraatia ja vabadus. Pealgi öeldakse ju äris, et kaks on võimelised alati kokkuleppe leidma, kuid kolm enam mitte. Kas me kujutaksime ette olukorda, kus maailmas oleks vaid kaks auto või telefoni tootjat? Enam hästi ei kujuta, kud IT maailmas me seda aktepteerime, miks?

Siin tuleb appi Vaba Tarkvara (Free Software Foundation), mille ideeks on pakkuda maailmale vaba (ka tasuta) ja demokraatlikku arvutite kasutamise võimalust. Samaga pakutakse konkurentsi ka eelpool toodud kahele suurele monopoli taotlevale turuliidrile. Tänu nendele inimestele ja ettevõtetele on arvutite igapäevane kasutamine võimalik oluliselt vähem ressursi raiskavate vahenditega. Tegu on suures osa vabatahtlike tööga, mida võib pidada ka omamoodi ülemaailmseks kultuuriks või ideoloogiliseks liikumiseks. Ka nemad püüavad levida üle maailma aga hoopis teiste eesmärkidega. Motoks on vabadus, läbipaistvus ja demokraatia. Peaeesmärkides puudub kindlasti ka kasumi taotlemine otseselt tarkvara levitamise kaudu. Kõigil on vaba juurdepääs olemasolevatele toodetele ja võimalus neid ka oma soovi järgi edasi arendada. Poliitikas võrdub see täieliku demokraatiaga, igal ühel on õigus olla olemas ja luua oma maitsele ja vajadusele vastavaid suundi (parteisid, klubisid).

Võib olla sellele küsimusele seni mõtlemata, oleme väga paljud juba praegu kokku puutunud vaba tarkvaraga. Kuulsaimad näited vabast tarkvarast on kindlasti veebilehitsejad Firefox ja Google Chromium (Chrome analoog). Kõik arvutikasutajad on ka kindlasti kuulnud kui mitte veel kasutanud OpenOffice.org, MySQL, VLC Player jms. Seda vaba tarkvara nimekirja võib pikalt jätkata, kuid nende ette lugemine pole siinkohal eesmärk omaette.

Tähtis on mõista nende olemuslikku väärtust, erinevust mitte vabast tarkvarast. Mitte just kõige parem võrdlus aga parim mis kirjutamise hetkel pähe tuli on võrdlus raamatu poe ja raamatukoguga. Kusjuures oletuslikus raamatupoes on raamatut ostes veel kaasas tingimus,et sa ei tohi seda raamatut sõbrale lugeda anda. Raamatukogu variandis puuduks jälle kohustus raamatut üldse tagasi viia.

Heaks näiteks võib tuua meiele kõigile tuttavat internetti ennast, kõiges oma suures avaruses ja mõõtmatus mahus. Vaatamata suurte monopolide vastupidistele ponnistustele seisab enamus internetist püsti vaba tarkvara toel ja enamus seal olevast infost on meile tasuta kättte saadav ja samas ka vabalt edasi levitatav.

Ka IRL võitleb monopolide vastu